Meie 2,5-aastase Väikemehe veebruari kuu koduõppe teemad olid kõik seotud inimesega. Veebruar oli nii lühike kuu- hetk ja läinud ta oligi! Kuna viibisime vahepeal Tartus, Otepääl ja Hispaanias, siis ega seda kodust aega kuigi palju ei olnudki. Lisaks käisime palju näitustel: jääskulptuuride (Tuvi pargis), naistevastase koduvägivalla (Tallinna kunstihoones) ja Patricia Piccinini näitusel “Elusäde” (Kai kunstikeskuses). Lisaks muuseumite külastused: Bastioni käigud, Tartu mänguasjademuuseum (uuesti!) ja ERM (uuesti!). Samuti palju aega õues. Seetõttu olid meie selle kuu koduõppe teemad peamiselt seotud kunstitegevuste ja raamatutega- need pakuvad talle huvi!
1.nädal: ametid, päästjad
Peamiselt lugesime erinevaid raamatuid ning väga meeldisid Väikemehele selle teemalised kleepsuraamatud. Lemmikuks oli “First Sticker Book Jobs”.
Lisaks raamatutele olid ka paar teemakohast tegevust, mis mõlemad olid Väikemehe jaoks liiga lihtsad. 🤷♀️
a) ameti ja vastava sõiduki omavahel klappitamine:
b) värvide leidmine
2. nädal: sõbrad, sõbrapäev, tunded
Lugesime teemakohaseid raamatuid. Eriti pakkus Väikemehele huvi raamat “Räägime sõprusest”, eelkõige uuris ta miks osad lapsed on teistega kurjad/õelad.
Tunnete teema on samuti väga aktuaalne, sest loobumine päevauinakust on olnud meile kõigile päris raske ning pisarad on väsinuna kerged tekkima.
Samuti meeldis Väikemehele teha sellist pesulõksudega harjutust tundmaks ära erinevate laste emotsioone:
Tegime ka sõbrapäeva teemalisi kunstitöid: kollaaži, šablooni ja plastiliiniga.
3. nädal: Eesti, sallivus
Teistega läbisaamise teema läks sujuvalt üle sallivuse ja rahvusluse teemadel.
Kunstitöödena värvis väikemees oma käsi (ja hiljem ka jalgu, keha) kasutades eesti lipul olevaid värve:
Vesivärvide ja rasvakriitidega värvimine:
Vabariigi aastapäeva puhul tegin maitsmiseks leiva ja kamaga vegan magustoitu:
Lugesime sallivust käsitlevaid raamatuid, mis olid kõik Väikemehe suured lemmikud (enamik laenutatud raamatukogust):
4.nädal: viisakus
Kiiduväärt kommete raamatud on sellised nii ja naa. Ilusad pildid, aga üldiselt ei meeldi mulle, kui tuuakse näiteid halvast käitumisest. Pigem võiks rääkida raamatus sellest, kuidas võiks käituda.
Montessori koolitusel soovitatud raamatud olid tõesti suurepärased ning neid oleme tegelikult juba lugenud mitmed nädalad. 🙏🏻 Põhjalikult sellel teemal kirjandust:
Millega Väikemees ise kodus tegeleb? Hetkel on lemmikuks peitusemäng, onnide ehitamine ja pop-up raamatute vaatamine (ruumiliselt avanevad raamatud). Vot selline kiire meie veebruar oligi.
Väga muljetavaldav läbitud kirjanduse hulk!
Kui viitsid, kirjuta lühidalt, miks otsustasite suhteliselt varakult päevauinakust loobuda? Kas laps õhtuks liiga ära ei väsi kui päeval magada ei saa?
Tervitades
A
Vist on jah palju loetud. Päevaunest loobumine vanuses 2-3 on igati tavaline, sest lapse unevajadus väheneb (keskmiselt 13h-lt 12-le) ja ta jaksab aina rohkem ärkvel olla. Viimased pool aastat oli juba päris raske, sest 1) oli teda väga raske lõunaunest äratada- ta lihtsalt ei ärganud!; 2) isegi kui lasime tal magada nii kaua kui ta soovis (2h+), siis oli ta ärgates pahur ja kulus meeletu aeg, et ta uuesti rõõmsameelseks saada, 3) lõunauni muutis ööunne jäämise aina hilisemaks ning 4) hommikul ärgates oli sageli pahuras tujus. See tähendas aga seda, et ta ööune hulk jäi aina lühemaks; tal oli raskem uinuda (millegi pärast pärast kella kaheksat uinub ta palju kauem) ning õhtused mitme tunnised magamapanekud tekitasid frustratsiooni minus, sest mul ei olnud enam õhtuti üldse oma aega. Esialgu oligi raske, sest ta vajus kella 18 ajal juba ära ja ka endal oli hea lõuna ajal natuke puhata, seetõttu lükkasime seda lõunaune ärajäämist muudkui edasi. Aga nüüdseks on okei. Otsustasin, et ööuni on tähtsam kui lõunauni. Magab öösel ca 11,5h. Uinub kiirelt ja hommikul ärkab ka rõõmsal meelel. 👍🏻
Suur tänu põhjaliku vastuse eest! Väga huvitavalt kirjutad laste unest, ootan juba raamatut 🙂
Tervitades
A