Kui 3ndal elukuul tekkisid beebi nahale punased karedad nahalaigud, siis olin ahastuses. Kuna mu õel oli väiksena sama asi, siis teadsin millega on tegu: atoopilise dermatiidiga. Need punased kohad vahepeal sügelevad ning muudavad rahuliku öise une helesiniseks unistuseks. Ma tean, mu õde kogu aeg öösiti kratsis end, endal käed verised. Aga miks atoopia tekib? Kas selle teket saab ennetada? Kuidas lahendada?
Esimene mõte on enamikel inimestel pöörduda nahaarstile, sest tegu on naha probleemiga. Seal antakse soovitus muudkui last kreemitada ja võimalusel leida ning hoiduda teguritest, mis teevad nahka hullemaks, nt villastest materjalidest, sagedasest pesemisest jne. Mõte lapse pidevast kreemitamisest tundus minu jaoks totter. Palju olulisem oleks leida nahalaike tekitav põhjus! Arusaadav, kui ikka nahk on nii katki ja ulatuslikult vigastatud, siis tõesti tuleb kreemitada vältimaks väljast uue nakkuse sisse saamist, aga natuke kareda naha puhul, njaa.
Järgneval pildil on näha mu beebi nahk enne ja pärast imetava emana minu toitumise muutust. Loomulikult oli toiduga päris palju katsetamist, oli ka tagasilööke, aga paari nädalaga sai naha ilusaks.
Käisin lapsega ka allergoloogi juures. Küll oleks tore, kui ta oskaks öelda, et näee.. sinu lapsele ei sobi see ja see. See oleks mugav ja lihtne. Tegelikult aga saab nahatore testiga katsetada üpris vähe allergeene, sest pole hea mõte terve lapse keha torkehaavu täis teha ja see paari torkekoha info ei anna suurt midagi. Näiteks kuigi munale näitas lapse nahal üpris väikest reaktsiooni, siis teadsin, et tegelikult on see üks hullemaid asju ja tekitas tal alati meeletu naha reaktsiooni. Seega tegelikult pidin ikkagi ise katsetama, mis toidud sobivad ja mis ei sobi. Saama ikkagi ise oma lapse eksperdiks.
Aga mind jäi huvitama, et miks just sageli beebidel vanuses 3-7 elukuud tekib atoopiline dermatiit? Mis on siis teistmoodi? Vastus on see, et siis hakkab beebi keha kaitsesüsteem paremini tööle. Nahal olevad laigud on väljendus sellest, et beebi soolestikus ei ole kõik päris korras: seal on halbade bakterite ülekaal. Nende ülekaal viib kehas paigast melatoniini tootmise ja selle tulemusena häirub ka naha pindmine kaitsevõime. Oott.. kas melatoniin pole mitte unega seotud? Mingi unehormoon, võid mõelda. Jah, ajus kasutatakse seda öise pika une valmistamiseks, aga mujal kehas on sellel muud ülesanded. Kui seda ei jätku naha kaitsevõime parandamiseks ehk ilmneb atoopiline dermatiit, siis ei jätku seda tõenäoliselt ka soolestikus vaevuste likvideerimiseks ja rahulikuks öiseks uneks.
Lahendades põhjused, miks tekivad unehäired, siis kogemata lahendasin ka atoopilise dermatiidi ja toiduallergia tekkemehhanismi. Ei usu? Loe raamatust, sest seal mu terve peatükk pühendatud atoopia, toiduallergiatega ja astmaga lastele! Aga ma viskan siia raamatust paar lühikest lõiku:
MIKS TEKKIB ATOOPIA JA TOIDUALLERGIA?
Kliinilised uuringud on näidanud, et atoopilise dermatiidi korral esineb toiduallergiat 20–80%-l. (8) Näiteks uurides 190 atoopilise dermatiidiga last vanuses 1,5–12 eluaastat, esines toiduallergiat 44,5%-l. Peamisteks allergeenideks olid lehmapiimavalk, tomat, muna, pähklid ja nisu. (9)
Enamasti on atoopia ja toiduallergia põhjuste kirjeldused ebamäärased, sest ei saada aru, miks need tekivad. Arvatakse, et põhjuseks on keha liigne reaktsioon “süütute” komponentide vastu, ent see pole päris tõde. Järgnev on püüe selgitada seda, mida sain teada olles koondanud erinevad teadusuuringute tulemused.
Lühidalt. Nii atoopia kui ka allergiate tekke keskseks komponendiks on soolestikus mikroobide tasakaalu häirumine tervisele kahjulike mikroobide suunas ja neile väga tugevalt reageeriv immuunsüsteem.
Hästi lihtsustatult toiduallergiast. Konkreetselt allergia näitajad tõusevad veres siis, kui konkreetne toiduosis on jõudnud läbi katkise sooleseina keha peale rändama. Aga beebidele neid allergia teste verest väga ei tehta, sest seda allergiat beebidel esineb suht sageli ja kui beebi uni muutub paremaks, siis allergia kaob iseenesest. Enamikel lastel 2-3 aastaseks saades atoopia kui ka toiduallergia kaovad. Aga kuni sinnamaani saad “nautida” lapse väga kehva und.
Nagu ikka, saab kõik alguse raseduse ajal. Atoopiaga laste emad tarbisid raseduse teisel trimestril liigselt oomega-6 rasvhappeid sisaldavat toitu, mis loob kehas põletikku soodustava seisundi. Oluline polnud tarbitava oomega-3 rasvhapete hulk ega nende omavaheline suhe, vaid just oomega-6 rasvhapete liigsus ehk valmistoidud, teraviljadest toituva loomse liha söömine, rafineeritud jahutoodete söömine, kunsttoiduga toidetud kalad kalakasvanduses, rohkelt lihtsuhkrute söömist (maiustused, kohukesed jms). Ehk tavaline läänepärane toit. Samas kui ema sõi raseduse ajal rohkelt kiudaineid ja taimseid rasvasid, tõi see kaasa Prevotella copri kõrgema taseme ja vähendas sellega beebi esimesel eluaastal toiduallergia tekke riski. (14)
Järgmisena imetamine. Allergiate teke oli seotud esimesel elukuul mikroobide vaesema rinnapiima saamisega. Nendel, kellel oli aastaselt atoopia ja kellel ei olnud, siis rinnapiimas IgA hulgas erinevusi ei esinenud. Küll oli atoopiaga ja hiljem astmaga laste emadel rinnapiimas kõrgem Enterococcus’e tase ja tulemusena ka lapse aastaseks saades oli tal kõrgem Enterococcus’e tase. (15) Enterococcus esineb eelkõige neil, kes on nii öelda õhtuinimesed.
Allergiate tekkes on oluline ka lapse esimestel eluaastatel muutunud ümbritsev elukeskkond. Meie modernsetes kodudes ei ole enam neid mikroobide kooslusi, mis olid maailmas, kus arenesime. Näiteks vähendab allergiate esinemist just koertega koos ja maal elamine, sest saades mullast või loomalt erinevaid mikroobe, aitavad need luua seedesüsteemis mitmekülgsemat mikroobide keskkonda. Võib-olla aitavad need suvalised mikroobid hoida halvemad mikroobid vaigistatuna. Ka antibiootikumide kasutamine väikelapsena suurendab allergiate esinemise riski. Võideldes mikroobide vastu, ei panda tähele, kuidas kehvade kõrval hävinevad ka head mikroobid. Näiteks on nüüdseks teada, et allergiate korral suurenenud immuunglobuliin E tase, mis on mõõdetav ka veretestist on kõrge siis, kui kehas on vähe häid mikroobe ja madal immuunglobuliin A ja G-d tase.
Mida me sellest järeldame? Ehk võib-olla esialgne heade mikroobide vähesus andis kehvematele mikroobidele võimaluse soolestikus enda sisse seadmiseks ja omakorda lekete tekkeks soolestikus. Et polnud häid baktereid, kes tugevdaksid sooleseina ja kehvemad mikroobid või toiduosakesed said tungida läbi sooleseina. See on sama nagu kleepepaberile kleepides on esialgu ruumi palju, aga kui osa juba täis kleebitud, siis sinna rohkem enam ei mahu. Mida rohkem on lapsel IgE vahendatud allergiaid, seda suurem leke võis toimuda. Tulemuseks: muutunud mikroobide kooslus koos kiirelt reageeriva immuunsüsteem.
Aga miks immuunsüsteem reageerib tugevalt? Põhjuseid on mitmeid. Enamasti on aga põhjuseks unepuudus või vaimne stress. Stressis looma kehas on immuunsüsteem aktiivsem, sest liigne kortisool aktiveerib immuunsüsteemi stimuleerides luuüdist monotsüütide vabastamist. (30) Näiteks kui emast lahutatud loomale, kellel oli kõrgem stressitase, esitleti bakterite toksiini lipopolüsahhariidi (LPS), siis järgnes tavapärasest agressiivsem immuunreaktsioon. (32) Selline muutus immuunsüsteemis tõi endaga kaasa mikroskoopilise põletiku ja lekkiva seedesüsteemi. See tähendab, et suureneb soolestiku seina läbilaskvus. Tulemusena võivad kahjulikud bakterid ja nende toodetud metaboliidid jõuda läbi soolestiku epiteelkihi ning aktiveerida sealset immuunsüsteemi – tuues endaga kaasa valulike kõhukrampide tekke. Kui bakterid jõuavad veel edasi vereringesse, ajuni, siis tekib süsteemne põletik. (33) See põletik, eelkõige LPS kõrge tase veres, on seotud tõsise depressiooni, dementsuse ja skisofreeniaga. Mida rohkem LPS tervetele meestele manustati, seda suurem ärevus ja depressioon tekkis. (34) Seega stressis/ebaküpses kehas võivad halvad bakterid teha rohkem kurja kui stressivabas kehas.
Raamatust saad teada, mis toitudega ja millise unerütmiga saab beebi naha ja seedimise korda. Raamatu saad osta siit: www.stoneagesleep.com
Kui sind huvitavad une alased teadmised, siis jagan neid Instagrammis: @une_ekspert
